Jaana Ojakäär-Kitsing
Artikkel ilmus ajakirjas Pere ja Kodu (oktoober 2019)
Pea on täis tänitavaid mõtteid, lapsed ja abikaasa saavad tühja-tähja eest pragada. Kui oled parasjagu sellisesse seisundisse jõudnud, siis tea, tegelikult saad seda olukorda muuta!
Argipäevades on sageli palju rutiini, igapäeva askelduste ja toimetuste varjus unustame märgata nii ennast kui oma lähedasi. Nii võivad mul näiteks aegajalt tulla ette päevad, kus unustan kallistada oma meest või paitada tunnustavate sõnade ja kohaloluga oma lapsi Mattias Thori (6a), Markus Theod (3a) ja Joanna Thelet (6k). On perioode, kus elu võib tunduda hall. Tähelepanu tahab ikka ja jälle kleepuda pigem nende asjade külge, millega rahul ei ole, mitte märgata kõike seda, mis meie elus hästi on. Mina näiteks hakkan vinguma oma aja puudumise üle ja heietama mõtteid, mida kõike teeksin kui mul oleks rohkem aega. Seda tehes unustan aga asjaolu, et kui 8-9 aastat tagasi oli mul oma aega jalaga segada, siis esiteks polnud ma sugugi produktiivsem ning pealekauba olin ma veel õnnetu, et pole kohanud oma printsi ja mul pole lapsi. Kuidas siis tulla oma vastuoluliste mõtete trikkidega toime? Tegelikult see polegi keeruline, sest oma vaatenurga muutmisega saad tuua ellu palju rohkem kergust ja helgust!
Kõige lihtsam ja võimsam tööriist selleks on tänulikkuse teadvustamine ja välja näitamine. Tänulikkuse ja armastuse tunne muudavad meie südame rütmi, terve keha lõdvestub ja täitub mõnusa õndsa tundega. Elu tundub kohe palju ilusam ja toredam!
Võimas tööriist
Kui tundsin, et mul hakkas väsimus ja kurnatus üle pea kasvama ning kippusin ka teisi palju süüdistama, siis tuli inspiratsioon kirjutada igale pereliikmele tänulikkuse kiri. Pärast üht pühapäevast saunaõhtut võtsingi viis paberit ja kirjutasin sinna iga pereliikme nime, mille taha lause: ma olen sulle tänulik, et…. Seejärel lisasin sinna viis asja, mille eest igaühele tänulik olen.
Laste puhul alustasin sellest, et olen tänulik, et nad meie perre sündisid; et nad on loovad, targad ja mänguhimulised; nad on head sõbrad oma sõpradele; nad on avatud ja uudishimulikud jne. Vastavalt sellele, mis mulle igaühe puhul on silma ja südamesse jäänud.
Spetsiifiliste oskuste asemel võikski rohkem tähelepanu pöörata just laste erilisele olemusele ja toetada seeläbi laste eneseaustuse arengut. Taani pereterapeut Jesper Juul kirjeldab eneseaustust kui meie teadmist ja kogemust selle kohta, kes me oleme ja kui hästi ennast tunneme.
Eluterve eneseaustus ütleb meile: minuga on kõik korras, olen väärtuslik juba ainuüksi sellepärast, et ma olemas olen! Seevastu madala eneseaustusega inimene on pidevalt ebakindel, enesekriitiline ja vaevleb süütundes.
Ära kiida vaid oskusi
Kui kiidad ainult lapse oskusi, siis kasvab tema enesekindlus nende konkreetsete võimetega seoses. Probleem on aga selles, et see, kui võimekana end tunneme, ei pane meid tegelikult suhtuma paremini iseendasse! Ebaõnnestudes oma kiidetud trumpalal võib nõrga eneseaustuse korral tunduda, et terve isiksus variseb kokku – lapse väärtus on justkui sõltuv tema võimekusest.
Keskendudes liialt tulemustele ja võimete kiitmisele, võib su lapsel kujuneda väärarusaam: “Kui olen mingis asjas osav, siis olen armastust väärt; kui ebaõnnestun, olen väärtusetu”. Seega märka ja aktsepteeri last sellisena nagu ta on, mitte sellepärast mida ta oskab. Väljenda tunnustust ja tänulikkust lisaks võimetele ka lapse iseloomu, tema erilise olemuse, säravate silmade, tegutsemiskire ja loomisprotsessi (mitte tulemuste!) nautimise eest.
Kui kirjad kirjutatud, siis loe need oma lähedastele ette. Mul oli nii armas vaadata, kuidas lastele kirju ette lugedes nende silmad särama lõid ja naeratus suule tuli. Oli tunda, kui tähtsa ja olulisena laps end sel hetkel tundis. Tänulikkuses on võlujõud – mida rohkem head märkad ja tänu väljendad, seda rohkem me ellu tänuväärset ilmub.
Õpeta lastele
Selleks, et õpetada lapsi elus tänulikkust tundma, inspireeri neid oma eeskujuga ja lähene mänguliselt. Looge näiteks tore pererituaal, kus õhtuti iga pereliige ütleb kolm asja, mille eest ta sel hetkel eriti tänulik on või mis ta päevas tänuväärset toimus.
Võite meisterdada koos ka tänulikkuse postkasti või hoopis tänulikkuse moosipurgi. See võib olla tavaline kingakarp või tühi klaaspurk, millele koos ilusa sildi meisterdate ja kleepekatega kaunistate. Sinna saavad nii lapsed kui vanemad pista paberilipikuid, kuhu kirjutavad (aita last, kui ta veel kirjutada ei oska) või joonistavad peale erinevaid asju, hetki, sündmusi, inimesi kelle-mille eest nad tänulikud on. Vastavalt soovile saate kas iga nädal ühel kindlal päeval või mõnel erilisel tähtpäeval selle tänukarbi avada ja üheskoos kaunid mõtted läbi vaadata.
Joonistada võib ka tänulikkuse puu. Selleks võtke suur paber (vähemalt A3), kuhu saab suure tüve joonistada ja palju oksi. Okste külge joonistage lehed ja igale lehele kirjutage midagi, mille eest tahate suur aitäh öelda. Ainsaks piiriks on fantaasia, sest tänulik võib väga erinevate elu kingituste eest. Täna õhtul näiteks vastas mu vanem poeg, et tema on tänulik selle eest, et me talle nii toreda trenni valisime (selja taga on just esimene judo trenn) ja et ma talle alati nii head toitu teen (sel hetkel sai ta just taldrikutäie makarone ketšupiga endale laualeJ). Noorem poeg tunneb hetkel tänulikkust selle üle, et ta tegi oma legodest nii laheda ehitise. Sageli väljendavad pojad tänu ka selle üle, et neile pisike õeke sündis.
Tänulikkuse lind
Mida vaja läheb?
A3 valge kartong
- Harilik pliiats, kustutuskumm, käärid, liim
- Erinevaid värvilisi pabereid sulgedeks
- Soovi korral kaunistuseks sulgi, kleepekaid
- Joonistamiseks ja kirjutamiseks tindipliiatsit
- Paela, et hingelindu riputada
Lõigake paksemast joonistuspaberist välja suur linnu kuju.
Värvilistest paberitest lõigake välja sulgi meenutavaid paberitükke.
Nüüd keskenduge oma elule ja kõigele heale, mida elus oluliseks peate.
Kirjutage igale värvilisest paberist sulekesele üks asi, mille eest tänulik olete ja kleepige see suure linnu külge.
Kaunistuseks võite kleepida ka mõned päris suled.
Tee linnule silmake ja riputa keskele pael, et saaksite oma loodud hingelinnu kuskile silma alla riputada, et ta tuletaks meelde tähtsaimat: tähelepanu tasub hoida heal ja oma erilist elu väärtustada!
Kuula ka Pere ja Kodu PODCASTi tänulikkuse teemal. Saates külas artikli autor Jaana, saadet juhib Tanel Jäppinen.
