Täna läksime vanalinna “hulkuma” ja sattusime kogemata Keskaja päevadele, mis oli väga tore üllatus, sest meie kolmene on muuhulgas ka suur rüütlite fänn.
Nii avanes võimalus mängida lastele mõeldud rüütlialal: võidelda mõõkadega, ratsutada puuhobusel, püüda puidust kalu, harjutada vibuga laskmist jne.
Veidi hiljem külastasid poisid ka Tallinna Rüütliordude Muuseumi, kus küll väikesel sellil midagi vaadata polnud (seal olid vaid rüütliordu märgid/ordenid), kuid selle eest sai ta peale muuseumikülastust osa toredast rituaalist. Väikemees löödi kuninganna poolt rüütliks. Selle tõenduseks sai ta ka tunnistuse ja mängukalliskivi. Oi kui uhke tunne sellest hinge jäi! Selle uhke tundega jaksas ta isegi Raekoja kellatorni välja ronida.
Delfi fotograaf sai ka mehed pildile:)
Idee meisterdamiseks:
Vahva raamat rüütlihuvilistele on “Pildiraamat rüütlitest”. Seal on ka väga detailne ja hea õpetus väikesele rüütlile kilbi ja mõõga meisterdamiseks.
Meie tegime sel korral kilbi ja mõõga oma loovuse järgi. Tegelikult olid need juba umbes kolmandad, sest Mattias Thori väikevend suutis paberist versioonid katki rebida…
Aga sel korral on tugev papp paremini vastu pidanud. Eriti uhke oleks muidugi valmistada need ise puidust… ehk issi abiga suvel teeme ära:)
Lihtsama versiooni jaoks tegelikult ongi vaja ainult:
- suuremat papitükki;
- kääre;
- liimi;
- kleeplinti;
- fooliumit, millest võib kilbile/mõõgale rüütlimärgi või risti teha. Lisaks võib fooliumi mässida ja liimida ka mõõgatera ümber, et uhkem ja säravam oleks;
- soovi korral ka musta vildikat, et käepide ära värvida.
Põnevat rüütlimängu!
